Otseülekande energiavajadus tasub välja arvutada enne, kui valid aku, inverteri või generaatori. Seadme nimivõimsusest üksi ei piisa: vaja on teada kogu süsteemi tegelikku tarbimist, tööaega ja seda, millised seadmed peavad elektrikatkestuse ajal kindlasti edasi töötama. Õige arvutus aitab vältida nii liiga väikest toitelahendust kui ka põhjendamatult suurt rendikulu.
Otseülekande energiavajadus algab seadmete nimekirjast
Pane kirja kõik seadmed, mis saavad sündmuse ajal samast toitelahendusest elektrit. Ülekande poolel võivad sinna kuuluda kaamerad ja nende toiteplokid, videopult, enkooder, helipult, võrguseadmed, monitorid, salvestid ning intercom. Valgustus, küte, kohvimasin ja muud suuremad tarbijad tasub hoida eraldi real või eraldi vooluringis, sest nende koormus võib videotehnika tarbimisest mitu korda suurem olla.
Ära kasuta arvutuses ainult toiteplokile trükitud maksimaalset väärtust. Mõõda võimalusel kokkupandud süsteemi tegelikku tarbimist samas töörežiimis, mida sündmusel kasutad. Kui mõõtmine pole võimalik, võta iga seadme tootja dokumentatsioonist sisendvõimsus ja arvesta, et USB-laadijad, monitoride heledus, salvestamine ning võrguseadmete koormus võivad tulemust muuta.
Tee nimekirjas vahe kriitilisel ja mittekriitilisel tehnikal. Pilt, heli, enkooder ja internetiühendus võivad vajada katkestuseta varutoidet; dekoratiivvalgus või laadimispunkt ei pea tingimata sama aku taga olema. Nii ei võta kõrvaline tarbija ülekandelt vajalikku tööaega ära.
Arvuta vatt-tunnid, mitte ainult vatid
Vatid (W) näitavad hetkevõimsust, vatt-tunnid (Wh) energiakogust. Lihtne lähtekoht on:
keskmine võimsus (W) × tööaeg (h) = energiavajadus (Wh).
Näiteks kui mõõdetud keskmine koormus on 500 W ja süsteem peab töötama kuus tundi, on lähtearvutus 3000 Wh. See ei tähenda, et 3000 Wh nimega aku töötab kindlasti kuus tundi. Tegelikku tööaega mõjutavad inverteri muundamiskadu, aku lubatud kasutusvahemik, temperatuur, aku vanus ning koormuse kõikumine.
Lisa varu nende mõjude ja sündmuse ajakava ebakindluse järgi, mitte ühe universaalse protsendina. Kui ülesehitus võib venida, arvesta toidet ka prooviks ja ooteajaks. Kui aku saab sündmuse ajal laadida, kirjuta eraldi üles laadimisvõimsus ning aeg, mil laadimine on päriselt võimalik. Päikesepaneeli nimivõimsust ei tasu käsitleda garanteeritud toodanguna, sest tulemus sõltub ilmast, paigutusest ja kellaajast.
Kontrolli inverteri ja aku piire
Energiamaht ja väljundvõimsus on kaks erinevat asja. Aku võib sisaldada piisavalt energiat terveks päevaks, kuid selle inverter ei pruugi taluda korraga kõigi seadmete koormust. Võrdle tootja dokumentatsioonist vähemalt nelja näitajat: kasutatav energiamaht, inverteri pidevvõimsus, lubatud lühiajaline tippvõimsus ja laadimisaeg.
Arvesta ka pistikute arvu ning väljundite piirangutega. Mõne jaama kõik pesad jagavad sama koguvõimsust. Kui süsteemis on seade, mille käivitamisel koormus järsult kasvab, tuleb seda päris konfiguratsioonis mõõta. Ära eelda, et konkreetne akukeemia või „UPS-režiimi” nimetus annab kõigi seadmetega sama tulemuse: ümberlülitusaeg ja töörežiim on mudelipõhised ning need tuleb kontrollida kasutusjuhendist.
Ajutise elektripaigaldise, generaatori ühenduse ja maanduse peab kavandama vastava pädevusega inimene. Artikli arvutus aitab tehnilist lähteülesannet koostada, kuid ei asenda elektripaigaldise projekti ega seadme tootja ohutusjuhiseid.
Jaga kriitiline tehnika ja suured tarbijad
Töökindel lahendus ei tähenda tingimata ühe väga suure aku ostmist. Sageli on selgem jagada koormused funktsiooni järgi. Ühes rühmas on ülekande tuumik: videopult, helipult, enkooder ja võrk. Teises rühmas on kaameratoide ja monitorid. Valgustus ning muud suure võimsusega seadmed võivad olla eraldi toiteallikal. Selliselt on üles ehitatud ka meie suur sinine ülekandejaam mis kastuab kriitiliste seadmete toiteks kõigest muust eraldiseisvat inverterit.
Selline jaotus teeb rikke mõju arusaadavaks. Kui valguse toiteallikas katkeb, ei pea koos sellega taaskäivituma enkooder ega ruuter. Samuti saad määrata, millised seadmed tuleb madala laetuse korral esimesena välja lülitada. Ühe inimese ülesanne peaks olema sündmuse ajal koormust, aku laetust ja generaatori töörežiimi jälgida; vastutus ei tohiks jääda umbmääraselt „tehnilise tiimi” kanda.
Kui vajad pikaks sündmuseks generaatorit, vaata lisaks artiklit generaatori valimisest üritusele. Akulahenduse võimalusi käsitleb eraldi juhend akutoitest üritustel. Nii jääb käesoleva loo fookus arvutusel, mitte seadmetüüpide dubleerival võrdlusel.
Tee täiskoormuse ja katkestuse proov
Enne sündmust pane kokku sama signaali- ja toiteahel, mida kohapeal kasutad. Lase süsteemil töötada planeeritud koormusega, jälgi tegelikku võimsust ning kontrolli, kui kiiresti aku protsent või hinnanguline tööaeg muutub. Proov peab hõlmama ka salvestamist, graafikat, kaamerate laadimist ja tavapärast võrguliiklust.
Katseta kokkulepitud viisil ka põhitoite kadumist. Vaata, kas kriitilised seadmed jäävad tööle, kas mõni toiteplokk taaskäivitub ja kas pärast ümberlülitust püsivad pilt, heli ning ühendus stabiilsed. Pane kirja testi kestus, suurim mõõdetud koormus ja alles jäänud energiavaru. Kui tulemus ei vasta plaanile, muuda seadmete jaotust või toitelahendust enne sündmuse päeva.
Arvutuslehele tasub lisada ka sündmuse ajavaru: tehnika käivitamine, proov, pausid ja võimalik ajakava nihkumine. Nii ei tugine toitelahendus ainult programmi ametlikule kestusele. Pärast sündmust võrdle prognoosi mõõdetud tarbimisega, et järgmise sarnase töö arvutus oleks täpsem.
Television.ee otseülekande planeerimisel saame koos kaardistada ülekandetehnika koormuse, vajaliku tööaja ja kriitilised seadmed. Saada meile sündmuse ajakava, asukoha elektriinfo ning tehnikanimekiri; selle põhjal saab otsustada, kas vajad akut, generaatorit või nende kombinatsiooni.
