Konverentsi subtiitrid ei ole tehniline vidin, mille saab viimasel hetkel otseülekandele külge lülitada. Kõigepealt tuleb otsustada, kas publik vajab samas keeles reaalajas tiitreid, tõlgitud subtiitreid või kuuldavat simultaantõlget. Need lahendavad erinevaid probleeme ja vajavad erinevat töövoogu.
Hea lähteülesanne vastab neljale küsimusele: kes vaatab, mis keeles esinetakse, millistes keeltes peab sisu olema kättesaadav ning kus tulemust näidatakse. Alles seejärel saab valida inimese, automaatse kõnetuvastuse, masintõlke või nende kombinatsiooni.
Konverentsi subtiitrid, tõlge või mõlemad?
Samas keeles subtiitrid muudavad kõne tekstiks. Need aitavad kuulmislangusega vaatajat, aga ka inimest, kes jälgib ülekannet mürarikkas ruumis või ilma helita. Tõlgitud subtiitrite puhul lisandub kõnetuvastusele veel tõlkeaste, mistõttu suureneb nii viivitus kui ka võimalike vigade arv.
Suuline simultaantõlge on eraldi lahendus: tõlk kuulab esinejat ja räägib teises keeles helikanalisse. Kohapeal võib publik kuulata seda vastuvõtjatest või telefonist, veebivaatajale saab pakkuda eraldi helikanalit. Kui üritusel on lepingud, meditsiiniline sisu, keeruline erialakeel või täpsed numbrid, on professionaalne tõlk enamasti turvalisem valik kui üksnes automaatne tõlge.
Kus subtiitreid näidatakse?
Subtiitrid saab lisada otse videopilti või edastada pleierile eraldi tekstikihina. Pildile lisatud ehk „sisse põletatud” tekst on nähtav kõigile ja töötab ka lihtsas videopleieris. Miinus on see, et vaataja ei saa teksti välja lülitada ega keelt valida.
Eraldi subtiitrirada annab vaatajale rohkem kontrolli: sobiva pleieri ja leviplatvormi korral saab valida keelt ning tiitrid sisse või välja lülitada. Selle lahenduse puhul tuleb enne sündmust kontrollida kogu ahelat: tiitrite formaat, ajatemplid, enkooder, voogedastusplatvorm, pleier ja järelvaatamine. Näiteks WebVTT on veebis levinud tekstipõhine formaat, kuid formaadi olemasolu üksi ei tähenda, et iga platvorm toetaks reaalajas mitut keelt.
Kui sama tekst peab ilmuma ka saali LED-ekraanile, vajab see oma kujundust. Veebipleieri alumises servas loetav kiri võib suurel ekraanil jääda liiga väikeseks või kaduda esineja nime ja muu eetrigraafika vahele.
Automaatse tõlke kvaliteet sõltub helist
Kõnetuvastus algab puhtast helist. Mikrofonist kaugel olev esineja, ruumikaja, läbisegi rääkimine ja ebaühtlane helitase vähendavad täpsust juba enne tõlkimist. Seepärast tasub automaatse lahenduse puhul kasutada sama mikrofonisignaali, mis läheb ülekande helipulti, mitte proovida kõnet ruumist uuesti kinni püüda.
Kasulik on anda süsteemile või tõlgile enne sündmust esinejate nimed, ettekanded, ettevõtete nimed ja erialaterminite loend. Proov tuleb teha päris esineja, tema keele ja kõnetempoga. Testfail, mida loeb selge diktsiooniga teine inimene, ei näita, kuidas süsteem üritusel tegelikult käitub.
Automaatse töövoo viivitus ei ole universaalne number. Seda mõjutavad kõnetuvastus, tõlge, tekstisegmentide pikkus, pakkimine ja pleieri puhver. AWS-i tehniline näide kirjeldab üht võimalikku mitmekeelse WebVTT töövoogu, kuid konkreetne viivitus tuleb mõõta sinu valitud teenuse ja leviahelaga.
Ligipääsetavus ei tähenda automaatselt üht seadusenõuet
WCAG 2.2 edukriteerium 1.2.4 käsitleb reaalajas sünkroonitud meediale tiitrite pakkumist tasemel AA. See on hea tehniline lähtekoht ligipääsetava veebi ja otseülekande kavandamiseks.
Samas ei saa sellest järeldada, et iga eraettevõtte konverents või otseülekanne peab alates ühest kindlast kuupäevast tingimata reaalajas subtiitreid pakkuma. Euroopa ligipääsetavuse akti kohaldamisala on konkreetne ning audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust käsitlevad ka teised reeglid. Direktiivi (EL) 2019/882 tekstist tuleb kontrollida, kas sinu teenus ja olukord kuuluvad selle alla. Avaliku sektori hanke või kindla sihtrühma puhul võivad lisanduda lepingu- ja ligipääsetavusnõuded.
Mida enne konverentsi läbi proovida?
- Kas vajad samakeelseid tiitreid, tõlget või eraldi tõlkeheli?
- Millised keeled ja paralleelsessioonid peavad olema kaetud?
- Kas tekst läheb videopilti, eraldi subtiitrirajale, saali ekraanile või kõigisse kolme?
- Kes kinnitab nimed ja erialaterminid ning kes jälgib tulemust otse-eetri ajal?
- Mis juhtub siis, kui automaatne teenus, internetiühendus või subtiitrirada katkeb?
- Kas salvestise subtiitrid tuleb pärast üritust üle toimetada?
Pane vastutus nimeliselt paika. Üks inimene jälgib heli, teine tiitrite kvaliteeti ja kolmas otsustab, millal minna varulahendusele. Väiksema ürituse puhul võib mitu rolli olla samal tehnikul, kuid otsus peab olema enne otse-eetrit tehtud. Samuti lepi kokku, kas veaga tekst parandatakse järelvaatamise jaoks ning kes säilitab lõpliku subtiitrifaili.
Proovis vaata vähemalt viit minutit päris programmiga ning kontrolli tulemust nii arvutis kui telefonis. Mõõda heli ja teksti vahe, proovi keelevalikut ning vaata üle, kas nimed, numbrid ja slaididel olevad terminid jõuavad arusaadavalt vaatajani. Kui kasutad inimtõlki, lepi eelnevalt kokku helisignaal, suhtluskanal, pausid ja varulahendus.
Hea tehniline plaan algab sisust
Konverentsi subtiitrite lahendust ei tasu valida ainult hinna või keelte arvu järgi. Kõigepealt otsusta, millise täpsuse, viivituse ja kasutusmugavusega saab sinu publik tegelikult hakkama. Mõne sündmuse jaoks piisab automaatsest samakeelsest tekstist; teise puhul on vaja inimest, eraldi helikanaleid ja toimetatud järelvaatamist.
Kui kavandad konverentsi otseülekannet, saada Television.ee-le päevakava, keeled, esinejate arv ja soovitud vaatamiskohad. Paneme koos paika signaaliahela ja prooviplaani ning ütleme ausalt, millised osad vajavad tõlke- või ligipääsetavuspartnerit. Nii ei jää subtiitrid päev enne üritust lahendatavaks lisareaks.
