… on üks esimesi küsimusi, mis spordivõistluste korraldajal tekib, kui teemaks on otseülekanne.
Aga äkki tasub küsida hoopis teistpidi:
“Kas korraldaja üldse peab maksma?“
Või oleks ehk mõistlik anda võimalus turniiri toetamisse panustada hoopis fännidel endil – neil, kes nagunii tahaks mänge näha, aga ei saa alati kohale tulla?
Sest olgem ausad:
mitte kõik põhjamaade lapsevanemad, sugulased ja sõbrad ei taha Tallinkit nuumata.
Ja Rail Baltic… noh, see ei ole veel päris valmis.
Balti mere noorte korvpalliturniir
Baltic Sea Basketball Cup on pika ajalooga rahvusvaheline noortekorvpalliturniir, kus kohtuvad noortekoondised Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Turniiri korraldab Eesti Korvpalliliit
2026. aastal toimus turniir 3.–5. jaanuaril Audentese Spordihoones ning mängiti vanuseklassides WU16, WU18, MU16 ja MU18.
Mänge peeti kahel väljakul samaaegselt, mis tähendab, et isegi kõige entusiastlikum fänn peab paratamatult tegema valikuid.
Ja kui lisada siia veel välisriikides elavad vanemad, sugulased ja klubikaaslased, on üsna selge, et publik ei mahu saali seinte vahele. Ei, ka mitte superhallis, ega mega või giga-hallis.
Tehniline lahendus
Ülekanded toodeti Levira AS-i poolt Audentese spordihoonesse statsionaarselt paigaldatud AI-kaameratega.
Television.ee vastutas aga kogu väljundi eest:
- ülekannete edastus
- tasuline piletimüük sport.television.ee keskkonnas
- online vaatajate klienditeenindus
Korraldaja vaates tähendas selline lahendus, et kogu online vaatajate teenindamine toimus ühes kohas ja ei vajanud turniiri korraldusmeeskonna sekkumist.
Piletimudel: vaata nii, nagu sulle sobib
BSBC 2026 kasutas kolme piletitüüpi:
- Üksiku mängu pilet – 3,90 €
- Päevapilet – 7,50 €
- Turniiripass – 17,90 €
Eesmärk oli anda vaatajale võimalus valida.
Kas tahad näha ainult oma lapse mängu?
Või jälgida tervet turniiri?
Või äkki just see üks päev on vaja kontoris olla ja näidata, et oled asendamatu?
Kust piletid osteti?
Kui vaadata piletimüüki riikide lõikes, joonistub välja turgude märkimisväärne erisus. Piletioste oli enam kui 15’st riigist, aga üle 95% tulust tuli ikkagi turniiril osalenud riikide fännidelt.
Eesti
Eesti vaatajate seas oli kõige populaarsem üksiku mängu pilet – nii koguse kui ka tulu poolest.
See viitab üsna selgele käitumismustrile: vaadatakse konkreetseid mänge, mitte tingimata kogu turniiri. Aga Eestlased tegid vaid 18% müügikäibest, seega ilmselt olid paljud fännid Audenteses kohapeal ja seega ülejäänud 82% BSBC piletitulust tuli bittide ja baitide ekspordist välismaale.
Läti
Lätis oli muster sarnane.
Üksik mäng domineeris ning tarbimine oli pigem selektiivne – vaadatakse “oma” mänge, mitte kogu programmi.
Soome
Soome puhul muutub pilt huvitavamaks.
Kuigi üksiku mängu pileteid osteti endiselt kõige rohkem, tuli suurem osa tulust turniiripassidest.
Ehk omadele elatakse kaasa ja pilet, mis maksab vähem kui pool laeva buffee-lõunast, ei tundunud kolme päeva eest põhjamaalasele just eriti dramaatiline investeering.
Rootsi
Rootsi paistis silma kõige selgemalt.
Seal oli turniiripass kõige populaarsem pilet, ennekõike käibe mõttes, kuid ka koguselt oli vahe üksikpileti kasuks minimaalne.
See näitab rootslaste valmisolekut tarbida sisu pikema aja jooksul ja suurema paketina.
Või siis lihtsalt seda, et nad ei viitsi üle mõelda ja ostavad kohe kõik korraga ära. Ka see on strateegia.
Milliseid pileteid tasus müüa?
- Üksiku mängu pilet on igas riigis koguseliselt kõige populaarsem valik. Lihtne, loogiline ja madala sisenemislävega sest jääb sarnasesse hinnaklassi tanklakohviga.
- Turniiripass on rahvusvahelise publiku korral kõige olulisem tuluallikas.
- Päevapilet jäi igas riigis kõige nõrgemaks tooteks. Mitte et sellist võimalust ei peaks olema, sest kõige suurem selle pileti ostjate osakaal oli Eestis. Mine tea, äkki olid kirglikud fännid laupäeval ja pühapäeval kohapeal, aga esmaspäeval oodati neid siiski kontorisse?
Aga tagasi algse küsimuse juurde
Kui palju siis sporditurniiri ülekanne maksma läheb?
BSBC 2026 näitel on vastus lihtne: mitte midagi ei läinudki maksma.
Hoopis ~6000 eurot potsatas turniiri eelarvesse juurde. Ilma loosimängude, NFT-de või “ainult täna” kampaaniateta.
Tasuline piletimüük sport.television.ee keskonnas tähendab, et:
- ülekanne ei ole eelarves mitte kulu vaid tulureal
- rahvusvaheline publik saab panustada Eesti majandusse väga lihtsalt
- ja 70% piletimüügitulust laekub otse korraldajale samal ajal kui Television.ee meeskond tegeleb klienditeeninduse ja kogu tehnilise poolega sest
- kogu ülekannete seadistamine toimub lihtsalt, muretult ja kiiresti ning ei vaja mingeid arendusi, keerukust ja peidetud lisakulusid.
Online-vaataja ei võta kelleltki saalis kohta ära.
Ta lihtsalt istub kuskil mujal – võib-olla Helsingis, võib-olla Stockholmis või äkki hoopis Sri Lankal (Tervitused siinkohal kossufänn Matile Television.ee support tiimi poolt) – ja on tänulik, et aitad tal laeva- või rongiraha seekord taskusse jätta.
Spordivõistluse korraldajale
BSBC 2026 ei olnud mingi erandlik projekt, vaid üsna loogiline näide sellest, kuidas tasuline ülekanne saab olla loomulik osa turniiri korraldusest ja tuludest juba üle viie aasta.
Ilma liigse müügijututa, ilma sundimiseta – lihtsalt võimalus neile, kes tahavad vaadata ja on valmis selle eest maksma.
Ja neid, kes tahavad panustada, on – nagu numbrid näitavad – rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.
Aga teisalt muidugi võid oma ülekandeid alati ka tasuta sotsiaalmeediasse saata.
Sealt saab laike ja subskraibe kindlasti rohkem.
Kui just neid kahte oma võistluse auhinnalauale serveerida soovid 😉
