Välisürituse müra ei vähene lihtsalt helipuldi peanuppu allapoole keerates. Korraldaja tegelik küsimus on: kuidas teha publikule selge ja ühtlane heli nii, et võimalikult vähe helienergiat jõuaks lavatagusesse alasse, naabrite juurde ja väljapoole loaga määratud ala?
Vastus algab üritusala plaanist, loa tingimustest ja kõlarite paigutusest. Kui need otsused jäetakse heliproovi ajaks, saab tehnik parandada detaile, kuid ei pruugi enam muuta süsteemi põhimõttelist suunda.
Välisürituse müra algab loa tingimustest
Enne helitehnika tellimist küsi kohalikult omavalitsuselt, millised nõuded kehtivad konkreetses asukohas ja avaliku ürituse loal. Tingimused võivad puudutada ürituse kellaaega, helitehnika kasutamist, mõõtepunkte, lubatud taset või kaebustele reageerimist. Ära kopeeri teise linna või eelmise ürituse numbreid uude projekti.
Eestis sätestavad välisõhus leviva müra üldise raamistiku atmosfääriõhu kaitse seadus and keskkonnaministri määrus nr 71, mis käsitleb normtasemeid ning müra mõõtmise ja hindamise meetodeid. Terviseamet selgitab, et meelelahutuslikud tegevused ja vabaõhuüritused võivad olla elukeskkonna müraallikad. Konkreetse sündmuse puhul tuleb siiski lähtuda ka omavalitsuse korrast ja loale kirjutatud tingimustest.
Anna helipartnerile kohe ala mõõdud, lava asukoht, publiku eeldatav paiknemine, lähimad elamud ning programmi algus- ja lõppaeg. Kui loas on määratud mõõtepunkt või piirväärtus, peab see olema helimeeskonnale teada enne süsteemi projekteerimist.
Kõlarite paigutus määrab rohkem kui võimsus
Kõlari nimivõimsus ei ütle, kuhu heli tegelikult jõuab. Olulisemad on kõlari suunatavus, paigalduskõrgus, nurk, publikuala kuju ja vahemaa kuulajani. Eesmärk ei ole leida võimalikult vali süsteem, vaid katta vajalik ala võimalikult ühtlaselt.
Pika publikuala puhul võivad viitekõlarid olla parem lahendus kui kogu ala katmine ühe väga valju lavapaari abil. Õigesti ajatatud lisakõlarid toovad heli kaugema publikuni väiksema üldtasemega. Laia või ebakorrapärase ala puhul võib olla mõistlik jagada publik tsoonideks, mida saab eraldi reguleerida.
Arvutimudel võib aidata enne paigaldust võrrelda kõlarite asukohti ja nurki, kuid see ei asenda kohapealset häälestust. Mudeli väärtus sõltub sisendandmetest: valed ala mõõdud või puuduva kõrgusinfoga plaan annavad näiliselt täpse, kuid vähekasuliku tulemuse. Lõplik seadistus kontrollitakse päris kõlarite ja mõõtmisega ürituspaigas.
Ka madalsageduslik heli vajab oma plaani. Bass levib vähem suunatult ning võib olla väljaspool ala häiriv ka siis, kui kõne ja muusika kõrgemad sagedused enam selgelt ei kostu. Subwooferite arv, asukoht ja seadistus tuleb valida koos ülejäänud süsteemiga, mitte lisada neid lõpus lihtsalt „piisava varuga”.
Mikrofon, tuul ja tagasiside mõjutavad kuuldavust
Kui mikrofonist tuleb vähe kasulikku signaali ja palju tuult või lavamüra, proovitakse olukorda sageli suurema võimendusega päästa. See suurendab tagasiside ohtu ega tee kõnet tingimata arusaadavamaks. Esineja suu lähedal olev mikrofon, sobiv suunakarakteristik ja õige monitoripaigutus annavad rohkem töövaru.
Yamaha tehniline juhend soovitab paigutada PA-kõlarid mikrofonidest ettepoole ja suunata need publikule. Samuti tuleb monitoride asend valida mikrofoni tegeliku suunakarakteristiku järgi: kardioid- ja superkardioidmikrofon ei tõrju heli samadest nurkadest.
Tuulekaitse ei ole kosmeetiline lisand. Tuul tekitab mikrofoni membraanil tugeva madalsagedusliku mühina, mis võib muuta kõne kasutuks nii kohapeal kui otseülekandes. Shure’i juhend kirjeldab avatud pooridega vahtu, mitmekihilist võrku, zeppelin-tüüpi korpust ja karvkatet eri tugevusega tuule jaoks. Sobiv kaitse valitakse mikrofoni ja ilma järgi ning seda kontrollitakse prooviga.
Helitaset tuleb jälgida kogu sündmuse ajal
Üks mõõtmine enne väravate avamist ei kirjelda kogu üritust. Publik muudab ala neeldumist, artistide helitase erineb ning tuule suund ja temperatuur võivad päeva jooksul muutuda. Seetõttu tuleb jälgida nii publikule jõudvat heli kui ka loas või tehnilises plaanis määratud kontrollpunkte.
Mõõtmiseks kasuta selleks sobivat ja kontrollitud helitasememõõturit. Telefonirakendus võib aidata muutust märgata, kuid see ei asenda nõuetekohast mõõtmist ega tõenda loa tingimuste täitmist. Pane enne üritust kirja, kes mõõdab, kuhu tulemused salvestatakse ja kellel on õigus vajaduse korral taset vähendada.
Lepi kokku ka reageerimisahel. Kui naabrilt või ametnikult tuleb märkus, peab info kiiresti jõudma helipuldi juurde. Kontaktisik, kellaaeg, mõõtetulemus ja tehtud muudatus tasub logida. Nii ei teki olukorda, kus mitu inimest annavad tehnikule korraga erinevaid korraldusi.
Viis küsimust enne helitehnika tellimist
- Millist publikuala peab helisüsteem katma ja millised alad peavad jääma võimalikult vaikseks?
- Millised müratingimused, mõõtepunktid ja kellaajad on üritusloal?
- Kas programmis on kõne, taustamuusika, live-bänd või kõik kolm?
- Kes jälgib sündmuse ajal helitaset ning kes suhtleb omavalitsuse ja naabritega?
- Milline on plaan tuule, vihma, tagasiside või ühe heliseadme rikke korral?
Kui need vastused on olemas, saab helipartner valida kõlarid, paigutuse, mikrofonid ja mõõtmise töökorralduse põhjendatult. See annab publikule parema kuuldavuse ning vähendab vajadust lahendada mürakaebusi keset programmi.
Kui sinu välisüritus vajab koos kohapealse heliga ka otseülekannet, saada Television.ee-le ala plaan, päevakava ja üritusloa helitingimused. Vaatame üle, kuidas kohapealne helisüsteem ja ülekande helimiks omavahel kokku sobivad ning millised küsimused tuleb enne tehnikapakkumist lahendada. Nii saab heli projekteerida ühe tervikuna, mitte kahe eraldi tööna.
